Kui hommikune värske Värska ja ka latte macchiato on võetud, siis võib vahepeal, kuni siis õhtuse pisikese klaasikese võtmiseni jälle ka tihedat ajutööd harrastada…seda siis mahla või keefiiri võtmise saatel.

Esimene mõttekäik puudutab näiteks panustamist.

Mida te siis ikkagi teete? Kas te tegutsete illusoorse õnnemägumudelite kohaselt ja usute ja loodate et teie võidategi või siis te juba teadlikult, enda arvates siis teadlikult loote enda ja võibolla ka oma lähedaste elu paremaks? Ilmselt nii esimest kui teist ja vastavalt siis ikka enda positsioonile tsivilisatsioonis…

Se selleks. Mõlemil juhul on teie võit või tasu umbes 2-5% tegelikust ja seda siis olenevalt teie ühikondlikust positsioonist ehk süsteemiasetusest. Tegelikult te siis orjate või elate simulatsioonis pidades seda reaalsuseks. Illusioonid aga lagunevad.

Kahtlemata on erandeid, kuid see erandlikkus väljendub peamiselt selles, et see raha ja muud mateiaalsed hüved, mida te mitte kunagi ei saa või teilt erinevate meetoditega ära võetakse, kanditakse neile vähestele, keda te siis rikastena teate.

Kuna aga muhk on alati tagurpudupi lohk ja seda mõõtmelisusest või vaatenurgast olenamata, siis on noilt edukatelt midagi muud ära võetud. Peamiselt siis looduselt saadut või ka isiklikult saavutatut, mida on siis raha, tuntuse,nvõimu ja nailise ajutise heaolu ja ükeolu nimel ära antud.Kuna taolised tehingud on enamasti teadlikud, siis omi osiseid tagasi saada pole võimalik ja ka looduslik antus on sellega lõplikukt ära antud. Kui süsteem teid siis kui mittevajalikku prügikasti heidab – mida te muidugi ei usu ega ette ei kujuta – siis oletegi taas mitte keegi.

Võibolla loomake või taimeke kui sedagi. Kole asi, aga hirmus ju.

Vastandvõimalus on süsteemis olla mitte keegi, omamata isegi ühiskondlikku kõige madalamaid õigusi, kuid jattes kõik om antused,teenitused ja isikliku töö tulemid siiski endale.Seda teekonda saab võrrelda ka dissitentlusega või siis taieliku sotsiaalse hüljatusena.Sellisescolukorras te mitte ainult ei saa karjääri teha, vaid teiega paljud isegi räagi kuni selleni,et teid koheldakse kas hullu ja naerualusena või teid isegi ei magata. Seda kuni füüsilise mitte nagemesini välja, mis on juba tähelepanuväarne saavutus inimteadvuse moonutamisel ja manipuleerimisel süsteemi poolt.Ühtlasi vihjab see asjaolule, et inimene on mitte keegi vaimses plaanis. Vaimselt biorobot loodusliku antud aju ja kehaga.

Asi või siis ehk ka taim, sageli mitte midagi enamat, isegi loom mitte…MOTT

Loomahing juba ikkagi suhtleb teiega ja märkab teid ja seetõttu loomahingedel ühiskonnamudelis oluline positsioon mõistagi puudub, kuna säilinud on osalinegi alateadlik side looduse ja tegelikkusega ning ka teatav iseseisev mõtlemisvõimekus.

Taoinegi tegeaskond aga on juba sobimatu süsteemi jaoks, kuna võib paljusid illusioone,moonutusi ja oettusi läbi näha või vahemalt tunnetada nende moonutatust ja vigasust ja seetõttu ei saavuta taolised inimesed kunagi süsteemis edu või võimu.Nad elavad oma elu sageli viletsuses või tehes lihtsamaid töid,sest nad ei osustu kunagi valitusks,valjavaliutks,võitjateks ja neil nö ei vea ega ole õnne…Seetõttu paljud neist ka oettuvad elus ja inimestes msest ei oma siiski teadmais sellest, mis tegelikukt maailmas ja nendega toimunud on ja toimumas on…

Ma ei pea ilmselt lisama, et inimliku või ammugi jumaliku tasemega inimolendid on mitte ainukt ebaedukad,vaid suisa põlu ja pila all kuni selleni välja,et neid üritatakse erinevate võtetega havitada ja tappa.Sh. Nurisünnitusreni, õnnetusteni jmt välja. Samuti lähevad selle süsteemi ametliku osa robootilised esindajad või siis ka lihtsalt monumentaalsest neile ehitatud enesetähtsusest tulenevalt süsteemi võimukandjad niivõrd ülbeks, et tahaksid sinuga teha kõike ja enamatki, mida seadus vähegi võimaldab ja võtta sinult kõik, mida seadus võimaldab.Isegi elukoht ja dokumendid, rääkimata sissetulekutest, võimust või mingist positsioonist inimeste seas. Seda kõike saab teha siiski üksnes ühiskonna ja just selle ametliku osa sees. Väljaspoole ja varsti juba ka mitmeski osas ühiskonna sisse, nende võim enam või üldse ei ulatu.

Seda saan juba isiklikest kogemustest kinnitada.

Järgmine jutuke tuleb nn süvateadmusest ja kuigi see on esmaselt oluline ja peamine, jääb see paratamatult enamikule täiesti käsitlematuks ja ebaoluliseks ning seega ka ebahuvitavaks.

Võibolla olete kuulnud midagi vaakumist ja valevaakumist, madalaimast võimalikust energiaolekust, braanidest, nullmõõtmest,ürgsupist ja muust taolisest? Võibolla midagi ka igavikust ja lõpmatusest, tühjusest ja isegi algetest, ürgtolmust,liotidest ja stringidest keset seda lõpmatut ja igavest tühjust?

Peatuksin praegu just valevaaakumitel, mida võib olla lõpmatult palju, kuid ühe üksuse piires siiski lõplik arv.

Samuti oleneb ilmselt valevaakumi eluiga selle moonutusastmest ehk siis mida enam on nullpunkt, toetuskese (0, n) tõstetud (+, n+1) või langetatud (-, n-1) ehk energeetilise süsteemi nullpunktist väljas, seda ebastabiilsem ja moonutatum on kogu süsteem ja seda lügem on ka selle võimalik eluiga. See on esiagu arutlus või ka tuletus.

Kui võtta eelduseks, et kogu meile tajutav ja arvutatav versum on mõnes moonutatud ja ebastabiilses kvantolekus, siis on kogu see süsttem ka ajutine ja eelmoonutatud. See tahendaks ilmselt ka seda, et kogu inimkond ja elu ja kogu versum ning selles sisalduv mingil hetkel ja mingis järgus kas muutub või ka lakkab olmast. Seda võibolla isegi meile praegu ette kujutamatul ja arvutamatul moel ja ulatuses. See selleks.

Kui see moonutus puudutab aga üksnes naiteks meie planeedisüsteemi või isegi ainult selle vaimset ja informatiivset osa, siis jääb kogu versum stabiilseks ja seda ka igavikulises ja lõpmatust ouudutavas kategoorias ning muutub ainult kohalik eluolu.

Viimane on minu arvates paratamatu, sest see eluolu ei saa praegu olla stabiilses nullpoistsioonis, kuna ilnevad mitmed moonutused ja tunnused, mis stabiilse olukorra puhul ilmneda ei saaks.

Olgu nendeks naiteks loogika, põhjus-tagajärje või positsioneerimse ja ilmnemis-võimalikkuste ebaproportsionaalsus ja ebaloogilisus. Võime öelda, et ka ebaõiglus, mis siis saab realiseeruda ebareaalselt reaalsete illusioonide ja simulatsioonide läbi.

Seetõttu kui praegune ja juba muutuma hakanud olukord muutub stabiilseks ehk saavutab püsiva nullkeskmepõhisuse, siis see tähendab ilmselt ikkagi gobaalseid ja suuremaid muutusi prepaeguses tsivilisatsioonis. Näiteks peaks siis kaduma ilmselt esialgu ajaloo prügikasti paar pealmist kihti ja juurde tekkima paar sisemist kihti, mida praegu ei eksisteerigi nende õiges asetuses. Samuti peaksid paar kihti välisest maailmast liikuma sisemisse ehk plussidest saaksid miinused ja seetõttu omandaks inimkond oluliselt selgema kontakti, sidususe ja arusaama iseenda olemusest ja vaimsuset ning maailmast tervikuna… mis muidugi muudaksid ühtlasi ka illusioonide ja simulatsioonide valitsemise ning praeguse väärastatud instintiktiivsuse ja tunnetuse võimatuks…

Kas sellega kaasnevad ka füüsilised muutused?

Ma arvan, et teatavad kindlasti kaasnevad ja neistki võib juba esmaseid märke täna märgata ja kogeda.Kuna arvatavasti ja vaimsele infole või toetudes saab väita, et me asume oma tsivilisatsiooni olukorraga +2 positsioonis, ehk siis olukorras,kus nullile liites kaks saame me kaks, mitte nulli,siis taoline olukord ei saa junolla kestlik pikemas vaates. Kuna aga taoliste muutuste ja ükdse üksuste eluiga oleneb nende haaratause astmest ehk hüperruumide kaasatusest,siis saame seda selle mulli sees kogeda ka pika protsessina, mida saab meie teadvuse kohaselt nii hüperpoleerida kui algosadeks lahutada.

Sarnane olukord on näiteks ka inimese eluga ehk olukorraga, kus tema alge siis eksiteerib mitmelisidusana teatud haaratauste ja kaasatuste ulatuses suurema süsteemse mulli sees. Just selline olukord muudab olukorra nii tema kui teiste jaoks sarnaselt vaadeldavaks, mõõdetavaks, käsitletavaks ja ka muudetavaks teatud ulatuses. Surnuna ehk tagasilangedes teatud uatuseni, mis erinevate olendite puhul on erineva ulatusega, aga nii suuri üksusi ja mõõmeid ning mitmekesisust inimalge kogeda ja käsitleda ei saa. Seega on ka surma ja eluprotsess nagu vaakumite teke ja muutumine. Kasv ja kahanemine. Sellega võib kaasneda ka kahanemine võimaliku madalaima ja väikseima energiaolekuni, mida siis saame käsitleda suuremast järgust kui absoluutset nulli. Seda see siiski ei ole, kuud see ilmneb alles sellises minimaalses olekus viibides. Muideks teatav osa meist viibib kogu aeg sellises olekus, sest vastasel juhul ei saaks me suuremaid tasemeid ehutada ja kogeda. Kas ergastus sellest või ka mõnest kõrgemast olekust valjumiseks ja kasvamiseks tuleb meie enda tehtavast tööst või kusagilt väljastpoolt – sellest oleneb see, kas see uus ja võimsam olek on igavene ja püsiv ning allub meie kontrollile ja mõistmistele ning ka muutmisele või siis mitte ja on ajutine ning piiratud meie olemuse ja tahte jaoks. Nagu te ehk olete märgand, siis kehtib viimane olukord ja vaid kusagil kaugel, kõrgel ja sügaval on see ilmselt kuidagi teisiti. Aga kuna pikk jutt on sitt jutt, siis aitab ka sellest mõtelusest selleks korraks.

Veel üks jutukatke ag eelnevaga seonduvalt. Nimelt kui olukord oleks stabiilne, eriti just vaimses osas, siis parasiisüsteemi tekkida ei saaks. Seega saame küsida ainult mitte kas, vaid kuidas.

Seega kas praegune nihe ja olukord on tekkinud teadmatusest või teatavast sihipärasest tahtlusest,kus valevaakumi tingimustes saab ebaloogiline, moonutatud ja ka ebaõiglane parasiitsüsteem valitseda ja isegi muuta maailmareaalsust ja teha seda tasemel, mis jatab mulje,et tegemist on satbiilse, igavese ja reaalse olukorraga. Et iluusioonid, manipulatsioonid ja simulatsioonid saavad eksisteerida tasemeil, mis petavad ära pea kogu inimkonna. Neid aga, keda päris ära ei oeta või üldse ei peta, oeaks olema siiski miljonites siin planeedil…

Allpool asuval olendkonnal ma siiski pikemalt ei peatuks, kuna neil puudub kompleksne ulatus ja võime analüüsida, sünteesida ja taedvustada nii iseennast kui välist keskkonda ja süsteeme nende sees ja vahel, rääkimata iseseisvalt uute mudelite väljatöötamisest ja seda nii sise- kui väliskosmoses. Nad saavad eksisteerida ja elada üksnes ette antud ja olemasolevates tingimustes ja sedagi suures osas passiivsetena ehk nagu biorobotitena. Isegi aktiivsus ehk muutumine ja saavutamine selle keskonna piires tuleb luua ja tekitada neile välise ergastuse toel. Näiteks karmamudelid (mis on küll praegu moonutatud olekus), erinevad stimulatsioonid, instinktid, meeled, mõttevõime ja neile toetuv kogemuslikkus või isegi analüütilised mõttemudelid…

Leave a Comment