Jutt on asjalik ja tasub kuulamist, lugemist ning kaasamõtlemist. Miks mitte ka kaasa arvutamist ja seda eriti superarvutite ja tehisaru ajastul.
Kes aga on kuulnud võis isegi kursis eestimaise teadusliku vaimumaailmaga, siis need võibolla on kuulnud ja lugenud ka parasiitsüsteemi olemasolust.
Sellest samast paradigmast siis, milles kogu ühiskond täna elab…
Aga see digma kui parasiitlik, saab eksisteerida üksnes mingi pärisasja ja reaalse looja loomingu küljes ja sees illusiooni ja simulatsioonina ja seda just tänu valevaakumite olemasolule. Nende võimalikkusele siis.
See on ülimalt oluline teadmine ja mõistmine.
Ma arvan, et paradigmaatiline mõistmine.
Seda just ka seetõttu, et valevaakumid on oma olemuselt ebastabiilsed, tasakaalust väljas ja teatavasti ka ajutised ehk kordustsüklite ja kasvutsüklite arv on piiratud või puudub üldse ning võivad teatud tingimuste muutudes koheseslt kokku variseda nagu kõik muu, mis on pseudo, illusioonil põhinev ja simulatsioonil toimiv ning ebastabiilsel olemusel ja lähtesüsteemil põhinev…
Lisaks kui keegi on saanud ja saab midagi luua ja arendada või ka loodut pseudosüsteemide abil muuta, saab ju need muutused ka samal viisil tühistada ja muutjadki pärismuutkonnast, maailmast siis, päriselt ja alatiseks välja lükata…